Olete aastaid juhtinud Kalevipoja Koda, eest vedanud Kääpa OTT taluturgu, aidanud kaasa lasteaia heategevuslaada toimumisele, korraldanud Kääpa kohvikutepäevi ja OTTi sügis-ja jõululaatasid. Mis teid motiveerib olema aktiivne kogukonnaliige?
Kuna ma olen siia sisse rännanu, siis alguses motiveeris lasteaiaga seonduv, sest enda lapsed käisid lasteaias ja see oli otseselt meie perega seotud. Kui mind kutsuti Kalevipoja Koda juhtima, siis hakkasin paremini aru saama suuremast pildist ja sellest, kui oluline on maal ka sündmusi korraldada ja kultuurielu elus hoida. Elu maal sureks muidu välja, kui siin midagi ei toimuks, kui poleks põhjust kogukonnaga või kogukonna heaks midagi teha või veel hullem – polekski kogukonda, kellega midagi teha. Kääpal on väga suur potentsiaal teha ära väga palju põnevat ja selle eelduseks on, et inimesed tunnevad, et see muudab nende elukeskkonda paremaks. Mind motiveerib hetkel see, et mul on pea hulle ideid täis ja liblikad on kõhus. Muul viisil vist ei saakski ühtki ettevõtmist innuga vedada.
Milline on teie nägemus, kuidas hoida kogukonda aktiivsena?
Kogukond on aktiivne siis, kui tal on motivatsioon olla aktiivne. See tähendab seda, et kõigepealt tuleks kaardistada erinevate sihtrühmade mõtted, tulevikuplaanid, soovid ja siis juba selle sama seltskonnaga koos hakata tegutsema. See on suur töö, sest sihtgrupid on nii erinevad. Noored soovivad ühte, vanemad teist, pered hoopis kolmandat ja ettevõtjad neljandat. Ühisosa leidmine on päris raske, aga kuskilt tuleb alustada. Kui mõelda näiteks lasteaia näite peale, siis on seda väga lihtne seletada. Heategevusliku jõululaada eesmärk on olnud alati lasteaia laste olukorra parendamine – olgu selleks siis õuealale seikluspargi rajamine, õuemaja ehitamine, piraadilaeva ost või terrass maja taha. Kõik lapsevanemad olid ühise eesmärgi nimel valmis tegema vabatahtlikku tööd ja panustama, et laste jaoks asju teha. Nii on ka kõigi teiste asjadega – kui tunned, et sellest muutub midagi paremaks, siis sa ka tegutsed.
Kuidas saaksid elanikud valla elus rohkem kaasa mõelda ja kaasa teha?
Kaasav eelarve oleks üks asi, kuidas elanikke rohkem kaasata. Ametnikega ja nende tööga tutvumine aitaks ka kõvasti kaasa koostööle ja vähendaks näpuga näitamist, et vald ei tee seda või teist. Kääpal oleme juba aastaid sisse viinud traditsiooni, et igal pööripäeval toimub rahvakoosolek, kus alati on kohal ka keegi vallavalitsusest või volikogust. See on otsene võimalus saada vastuseid otse allikast või olla sillaks rahva ja valitsuse vahel. Kui me näeme meie valitud esindajaid või valla esindajaid silmast silma, on meil palju lihtsam nendega ka telefoni või kirja teel hiljem asju ajada.
Ürituste korraldamine on olnud viimase aasta jooksul piiratud, kuidas on see teie tegevusi mõjutanud?
Meile on see andnud rohkem aega muuseumi käima lükata ja klientide teenindamise kvaliteediga tegeleda. Oleme saanud rahvamajas teha mõne väiksema sündmuse – näitusi, kinoõhtuid, väliüritusi, külateatrite etendusi. Suuremad sündmused oleme pidanud kahjuks ära jätma, aga küll varsti saame jälle endisesse rütmi naasta.
Millisena näete järgneva nelja aasta jooksul kultuurivaldkonna tegevuskava?
Näen seda, et Mustvee linna kultuurikeskus on meie valla lipulaev – seal on kõige parem kino, kõige suuremad kontserdid, teatrid ja peod. Ja nii see peabki olema, sest see on meie valla keskus. Aga väiksemates kohtades on oma traditsioonid, väiksemad ja armsad sündmused, mille korraldamine ei ole väga kulukas, aga annavad emotsiooni ja kannavad kogukonna pärandit edasi. Rahvakultuuri võiks olla koolides-lasteaedades rohkem. Igas suuremas koolis peaks olema tunniplaanis rahvatants, sest kuidas me muidu lastesse seda pisikut süstime? Laul ja tants on meie rahvusele väga olulised olnud ajast aega, aga teismeeas seda õpetama hakata on juba natuke hilja. Lisaks kalendri tähtpäevad – kadripäev, mardipäev, jõulud, jaanid jne.
Tooge välja kolm vajakajäämist, mille lahendamine aitaks muuta elukeskkonda paremaks?
Kõige olulisem on see, et meil peaks olema selline volikogu koosseis, kellele kõik meie valla elanikud vaatavad alt üles ja võivad kindlad olla, et nelja aasta pärast on meie elu palju parem kui nüüd. See annaks meie inimestele teadmise, et siin vallas tasub elada ja makse maksta. Ja ehk sooviksid uued inimesed ka siis meie valda elama tulla ja siia investeerida. Järve ja jõgede rannaalad võiksid olla vaatamisväärsused omaette. Peipsi on siiski meie valla uhkus ja au. Inimestel peaks olema ujumiskohti, mis on korrastatud ja ligipääsetavad. Lisaks peaks olema liikumine linnas, külas, tänaval turvaline. Olgu selleks siis kõnnitee või kergliiklustee või sõiduteel olev eraldatud ala.
Millisena näete Mustveed aastal 2035?
Mustvee on Peipsi pealinn. Uhkusega ja väljateenitult. Siin on võimalik kõiksugustel laevadel randuda ja jääda kasvõi nädalaks või paariks, sest siin on tegevusi küllaga. Mustvee linnas on uhke spaa-hotell, mis meelitab siia külastajaid Eestist ja kaugemalt, linnas on võimalus tutvuda kõigi kirikutega (ja see on erakordne, et neid on nii palju), käia erinevates kohvikutes ja restoranides, siin on kõrghooajal igal nädalavahetusel tantsupeod ja muud kultuurisündmused. Me rendime välja autosid, rattaid ja paate, et iga külaline saaks valida, mil moel ta meie valda uudistada soovib. Väljaspool Mustveed on kõik piirkonnad oma pärlid välja ladunud – vanausuliste traditsioonid, puidukultuur, Kalevipoeg, loodus, matkad, rattarajad, kohalik toit, muuseumid – nimekiri võiks veel pikalt minu hinnangul jätkuda. Me oleme loonud lõputult palju võimalusi, et kõik meie valla külalised jääksid siia kauemaks ja naudiksid iga hetke, mis nad siin on. Ja et meie enda inimesed naudiksid seda, et nad elavad nii ägedas kohas, et nende lapsed saavad kvaliteetset haridust (sh huviharidust). Meil on igas piirkonnas raamatukogu, noortekeskus, sportimise võimalused.
Mustvee kui turismipärl – keda te siia ootate ja millised on olulisemad vaatamisväärsused?
Ootame siia kõiki. Nii eestlasi kui ka välismaalasi. Lennujaama meil pole, seega tullakse ikka läbi Tallinna või Tartu, aga miski peaks siia meelitama. Kalevipoja muuseum on praegu see, mida üle Eesti koolid vaikselt üles leiavad ja külastavad. Aga see on miski, mis annab elamuse ka teistest riikidest tulijatele.Meil on Peipsimaa muuseum, mis annab edasi vanausuliste traditsioone – kuidas elati, kuidas teed joodi, kuidas ikoonimaale tehti jne. Puidutöö on Avinurmes olnud alati väga hinnas ja õnneks osatakse seda tänapäevani hinnata.
MV2035 valimisliidu liikmena, mis on need teemad, mille eest seisate?
Seisan selle eest, et kogukonna hääl jõuaks juhtideni ja läbi selle muutuks elu vallas iga elaniku jaoks paremaks. Et igas vanuses elanik oleks siin elades õnnelik!