Olete väga pikalt olnud tegev poliitikas, olnud pikki aastaid Saare vallavanem ja ka ühinenud Mustvee vallavanem. Olete tegutsenud vabatahtliku päästjana ja toetanud nende tegevust. Palun rääkige, mis teid paneb nii palju ühiskonda panustama?
Minu jaoks on panustamine valla arengusse vallavanema otsene tööülesanne, aga motiveerivad mind inimesed, kellel on ideid ja kes on ise valmis midagi ära tegema. Näiteks vabatahtliku pääste toetamisest poleks kasu kui poleks tegusaid vabatahtlikke päästjaid.
Mul on olnud võimalus meie inimeste toetusel töötada vallavanemana 17 aastat. Mäletan algusaastaid kui asutasime mittetulundusühendusi selleks, et tuua projektide kaudu lisaraha vallas elu arendamiseks. Juhtus nii, et mõne projekti lõppedes lõppesid ka edasiseks planeeritud tegevused. Mõistmine, et arenguteks ei piisa ainult rahast – vaja on motiveeritud teadlikke inimesi, tuli ajapikku.
Kui tuleme nüüd vabatahtlikuks päästjaks olemise juurde, siis kuidas kirjeldaksite vabatahtlikuks päästjaks olemist?
Puutusin kokku vabatahtliku päästja tööga 1980. aastal. Selle pisiku sain tänaselt Voore Vabatahtliku päästekomando pealikult Kaljo Lalinilt. Kindlasti pakkus tollel ajal minule, noorele mehele, huvi tehnika, osavõtmine võistlustest aga kindlasti ka kusagil sügaval hingesopis peituv soov inimesi aidata. Oluline on ka meeskonnatunne, see liidab tublisid, aktiivseid inimesi. Suurem osa minu tegevusest selles valdkonnas on olnud seotud vabatahtliku päästeüksuse loomise, toimiva süsteemi väljaarendamise ja selle toetamisega.
Kui palju panustatakse Mustvee vallas vabatahtlikuna?
Vabatahtlikke, kes panustavad erinevates valdkondades, on meil palju. Need on inimesed, kes oma põhitöö kõrvalt aitavad kaasa kogukonna inimestel paremini toime tulla. Küsimus on, kas neid märgatakse, nende tegevust toetatakse ja tunnustatakse. Mulle tundub, et mitte piisavalt.
Kuidas võiks inimesi rohkem tuua kogukonna ellu panustama läbi vabatahtliku tegevuse?
Kõige olulisem ja lähim partner vabatahtlikele on kohalik omavalitsus. Oskuslik kogukondade ja vabatahtlike initsiatiivi toetamine loob uusi majanduslikke ja inimlikke väärtusi. Täna vallas võimulolevad inimesed ei tea seda. Inimeste ja kogukondade toetamise asemel on asutud lammutama kogukondade poolt loodut ja aktiivseid inimesi taga kiusama.
Millised on vabatahtlikuna tegutsemisel murekohad?
Kõigepealt asjatundlik moraalne ja majanduslik toetamine, seda meil täna ei ole. Vabatahtlik tegevus ei ole pelgalt ürituste korraldamine, pigem kogukonnas inimestele vajalike teenuste osutamine. Lisaks päästevaldkonnale (meie vallas ka järvepääste) vajavad meie noored ja eakad tugiteenuseid (sotsiaalteenused, ettevõtlusega seotud tegevused, elukestev õpe jm) oma kodukoha lähedal. Nende korraldamine eeldab, et vallas esmalt mõistetakse, mida ja kuidas teha ning siis aidatakse inimestel kohapeal vajalikke teenuseid osutada.
Kuidas teie hinnangul saaks valla poolt rohkem vabatahtlike ühistegevust toetada?
Mustvee vald koosneb mitmest majanduslikult ja kultuuriliselt erinevast piirkonnast, kus aastate jooksul on välja kujunenud erinevad traditsioonid. Selleks, et erinevate piirkondade tegevust, nende kogemust üle valla tutvustada, on vajalik korraldada ühiseid kokkusaamisi, toetada aktiivsete eestvedajate tegevust, luua kogukondadele ühtne e-keskkond, kus saab infot ja mõtteid vahetada.
Valimisprogrammis on välja toodud, et plaanite sõlmida vabatahtlike päästjatega koostöölepingu, rääkige sellest lähemalt.
Kuna päästeteenus peab olema toimepidev, siis ei saa seda teha projektipõhiselt. Pikemaajalist koostöölepet on vaja selleks, et tagada teenuse osutamine ka edaspidi ning luua vabatahtlikele päästjatele kindlustunne. Meie vabatahtlikel päästjatel on sõlmitud koostöölepingud Päästeametiga, seda peaks tegema ka vald.
Kui tuleme nüüd elukeskkonna juurde, siis kuidas saaks Mustvee elukeskkonda paremaks muuta?
Eelkõige suhtumisega meie inimestesse. Meie inimesed on kõige suurem vara. Inimesi motiveerides, aidates neil saada uusi teadmisi ja oskusi, toetades nende häid algatusi, saame paljud asjad tehtud palju otstarbekamalt, arukamalt. Üldine suhtumine, et kui oleks raha, küll siis teeks, ei ole õige. Paraku näeme, kuidas raha kasutatakse rumalalt, korruptiivselt – seda ei tohi lubada.
Kui turvaliseks peate Mustveed ja mida võiks valla turvalisuse tagamiseks veel ära teha?
Füüsilise elukeskkonna mõistes elame turvalises paigas. Kahtlen, kas inimesed ennast ka vaimselt turvaliselt tunnevad. Siin on meil suur töö ära teha. See, mida hetkel vallavolikogu ja -valitsus korraldab, on inimvaenulik. Inimeste ja laiemalt kogukondadega ei arvestata, ollakse üleolevad ning vaenulikud oma inimeste suhtes – see peab muutuma!
Mõtleme nüüd natukene kaugemasse tulevikku… Millisena näete Mustvee valda aastal 2035?
Olen aastaid andnud panuse üleriigilise regionaalarengu töörühmas. Näen, et meie tänane vald on ühtse ja tervikliku Põhja-Tartumaa osa, kus kohalikel kogukondadel on suur roll kohaliku elu korraldamisel. Meie arengute tagamiseks on oluline, et lõppeks valla juhtimisel ära üksikisikute omavoli, et juhiksid vajaliku hariduse ja kogemusega inimesed.
Kuidas veedate vaba aega meie kodukandis? Milline oleks üks soovitus, mida iga vallaelanik võiks meie vallas külastada või kogeda?
Olen vabal ajal palju looduses nii jalgsi kui jalgrattal. Inimesed, kes külastavad meie valda, näevad kogu looduse ilu ja kohalikku kultuuripärandit. See on võrratu paik, mis laiub Avinurmest Peipsi rannikuni, edasi Kääpale Kalevipoja tegude maale ja kaunile Vooremaale. Siin on ilus elada! Soovitan meie inimestel külastada oma enda hingesoppe ja avastada midagi sooja ja head…