Sul on mitmekülgne kogemus noorsootöö valdkonnas, oled lõpetanud hariduskorralduse magistriõppe, töötanud õpetajana Avinurme Gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis. Lisaks oled jõudnud päris kaugele oma doktoriõppega, mis tähendab, et oled haridusvaldkonna vajadustega väga mitmel tasandil kokku puutunud. Kuidas kirjeldad Mustvee haridussüsteemi praegusel hetkel? Milliseid vajakajäämisi tooksid välja?
Mustvee vallas on haridus ühelt poolt mitmekesiste võimalustega. Õppetöö toimub kahes keeles ja õppida saab nii väikeklassis kui suuremas kollektiivis. Kuigi paljude laste jaoks tähendab kooliminek ka bussisõitu, on paljudel võimalik õppida kodu lähedal. Mõneti on meil väga tavapärased koolid, sest puuduvad suunad ja põhivaldkonnad.
Osa muredest on Mustvee vallas samad, mis kogu Eestis. Õpilasi jääb vähemaks, sest lapsi jääb vähemaks või kolitakse maalt pigem linnadesse. Samuti on õpetajate keskmine vanus kõrge ja oleme jõudmas suisa kriisiolukorda õpetajate järelkasvu puudusega.
Mustvee valla kesksed mured on kahjuks seotud ka sellega, et haridusest on saanud poliitiline küsimus ning sisulise töö olulisus ja kvaliteet jäävad kõrvalisteks teemadeks. Tegelikult ei taha mitte keegi koole kinni panna. Miks peaks seda nii väga soovima?
Küsimus kooli või kooliastme sulgemisest ei teki üleöö ja tegelikult on võimalik midagi teha esimeste ohumärkide peale. Mis saab edasi? Kuidas läheme edasi? Millised on meie võimalused? Ideaalis tuleb taoline arenguplaan kooli poolt, sest nemad peaks selle ju ka ellu viima. Samas on koolid muidugi sõltuvad ka piirkonna majandusest, töökohtadest ja mainest. Kui valitsevad heitlikud meeleolud, ei ole ka elukeskkond tervikuna emotsionaalselt turvaline.
Kuidas luua kaasaegne õpi- ja kasvukeskkond kvaliteetse hariduse andmiseks?
Esimene samm peaks olema ühine arusaam, milline on kaasaegne lahendus, mis sobiks just meie kandi koolile. Kui kõik osapooled saavad aru, miks ja kuidas arendama hakatakse, on heade tulemusteni jõudmine palju lihtsam.
Kaasaegne kool ei ole vaid tavapärased klassiruumid. Tänapäeval ehitatakse ja kujundatakse koolihooned väga läbimõeldult. Näiteks luuakse kohe ruumid eri viisil õppimiseks, vahetunnis aja veetmiseks või ka õpetajate töökeskkonna omapäradega arvestades. Paljudes klassides on võimalik kiiresti muuta ruumipaigutust või selle funktsiooni. Vahetunnis on võimalik mängida mänge või hoopis vaikses ja mugavas nurgakeses järgmiseks tunniks korrata.
Minu nägemuses on Mustvee haridusmaja moodne, hubane ja kõigile mugav õpikoht. Miks mitte nimetada ruumid piirkonna külade järgi ning tuua ka sisekujundusse sisse meie mitmekülgne kultuur ja Peipsi järv. Kodulugu ja kohalik pärand oleks nii laste igapäevane kasvukeskkond.
Vormi kõrval peab mõtlema ka sisule. Kindlasti peab töötama selle nimel, et siin tahaks õpetada tugevad ja vastava ettevalmistusega õpetajad. Peaks arutama, kuidas osapooltele kasulikult korraldada keelelõimimist ning pakkuda põnevaid valikaineid. Üha olulisem on ka läbi mõelda, mis on kooli nägu ja iseloomulikud mainet kujundavad teemad.
Kuidas kirjeldaksid erinevate osapoolte koostööd?
Minu meelest pole koostöö kunagi nii hea, et seda kuidagi veel parandada ei annaks. Nägin kõrvalt, kuidas valla tasandil hariduse juhtimine oli esialgu ehk pisut arusaamatu, kuid aja jooksul kujunes koolide ja valla vahel välja päris hea koostöökultuur.
Lapsevanemate roll on koolilapse kõrval ja õppetöö juures väga suur. Minu teadusuuringutest tuleb küll välja, et koostöö lapsevanematega võib olla ka väga keeruline ning vanemaid suisa kardetakse. Miks? Sest vanemate soovid ja nägemused võivad väga palju erineda ning nii on õpetajal või direktoril kohati keeruline otsuseid teha või neid selgitada. Seega on koostöö paranemiseks ka vanematel oluline mõista, et kool püüab anda oma parima ning ootab vanematelt vastu usaldust.
Koolide omavahelist koostööd saab samuti arendada. Näiteks on aineid, mille õpetajale pole ühest koolist võimalik täiskoha jagu tunde pakkuda. Mitme kooli koostöös oleks täiskoht võimalik. Kuna kvalifitseeritud õpetajate leidmine on juba lähitulevikus meie hariduskorralduse üks olulisemaid küsimusi, peaks hoolega mõtlema, kuidas toetada nende valda elamaasumist, pere kohanemist ja leida muid motiveerimise võimalusi.
Millisena näed meie haridust 4 aasta pärast?
Haridus on mõnes mõttes omamoodi valdkond ja muudatused ei juhtu kiiresti. Ühelt poolt tahetakse, et uuendused ja arengud ühiskonnas jõuaks kiiresti õppetöösse, kuid samas tahetakse hoida traditsioone. Kindlasti on lihtsam mõista kooli, kui mõtleme oma koolikogemuse peale, kuid unustada ei saa, et täna õpetame lapsi toime tulema tulevikus.
Seega oleks optimistlik arvata, et nelja aasta pärast on kõik väga teistmoodi, kuid tasapisi peame samme koolide arendamise suunas astuma. Ainult koolide säilitamisest ei piisa, sest see tähendaks praeguse olukorra hoidmist ning kahjuks ka paljude probleemide süvenemist. Kui ümbruskonna teised koolid eest ära arenevad, jäävad meie valla lapsed kehvemasse seisu ning kannatab nende konkurentsivõime.
Areng on aga võimalik vaid siis, kui mõeldakse päriselt koolide sisu ja vormi peale nii valla tasandil kui ka koolides ja kogukondades.
Valimisliidu nimest inspireerituna, millisena näed Mustvee haridussüsteemi ja selle korraldamist aastal 2035?
Palju on üldharidusest juba eelnevalt öeldud. Laiemas plaanis peaks aastal 2035 meie lasteaiad olema kaasaegsed ja turvalised. Kõik koolihooned korras ja pakutava hariduse kvaliteet ühtlaselt märkimisväärne. Samuti peaksime mõtlema täiskasvanuhariduse peale ja juurutama kogukondlikku suhtumist, et elukestev õppimine on soositud ja tunnustatud.
Gümnaasiumihariduse võimalikkuse osas ei saa kahjuks ühtki kindlat lubadust anda, sest siin sõltub palju riiklikest plaanidest. Olen küll välja käinud mõtte, et siin oleks riigigümnaasium, mis pakuks kolme piirkonnale omast suunda: slaavi keeled ja kultuur, riigikaitse ja piirivalve ning pärandkultuur ja –oskused, kuid riigi otsused omavalitsusest palju ei sõltu. Kui vaadelda laiemalt riiklikku hariduspoliitikat, siis näib, et see idee jääbki pigem unistuseks, kuid samas ei tea me, mis võimalused tekivad viie või kümne aasta pärast.
Igatahes peaks kohalik haridus olema korraldatud viisil, mis kasutab maksimaalselt ära kaasaegsed võimalused. Siinsed koolid ei tohi olla lihtsalt piirkonnakoolid, vaid suutma välja tuua kõik eripärad ja teemad, millega nad nii-öelda tavalist haridust väärindavad. Väga tugevad koolid peaks olema üks argument, miks perega Mustvee valda kolida.