Olete kogu oma senise elu Mustvee vallas elanud, mis teid siin hoiab ja tagasi toob?
Ma olen sündinud ühes Mustvee valla väikeses külas, kus majad ei ole üksteise otsa ehitatud. Kuigi mulle meeldib inimestega suhelda, hindan ma siiski oma isiklikku ruumi ja vabadust väga kõrgelt. Seetõttu ei ole linnas elamine mind kunagi köitnud. Maja, milles olen kasvanud, seisab endiselt oma koha peal ja see on koht, kus pere kokku saab. See on see, mis mind siin piirkonnas hoiab.
Te töötate Keskkonnaametis, mis te arvate, kui oluliseks peavad noored keskkonna teemasid?
Seoses kliimamuutustega muutuvad ka keskkonnateemad (elurikkus, loodusressursside jätkusuutlik kasutamine, säästev tarbimine, saastamine, taastuvenergia jne) üha aktuaalsemaks. Euroopa Komisjoni projekti “Euroopa noortedialoog” konsultatsioonide raames on noortelt muu hulgas küsitud arvamust elu- ja looduskeskkonna kohta. Uuringu käigus selgus, et noortele läheb keskkonnakasutus üha enam korda. Noored väärtustavad loodushoidu ning on teadlikud nende ümber toimuvast. Nii palju, kui mina oma töö käigus olen noortega kokku puutunud (pigem puutun kokku keskealiste või vanemate inimestega) saan ma noori ainult kiita. Kui vanemad inimesed on tihti vanas ajas kinni, siis meie noored on teadlikud ja uuendusmeelsed. Tänu infotehnoloogia arengule on info neile ka kergesti kättesaadav ning teavitus- ja ennetustööd on lihtsam teha.
Kas Mustvee valla noortel on võimalik keskkonna teemadel kaasa rääkida?
Eeskätt on noortel võimalus keskkonnateemadel kaasa rääkida läbi erinevate organisatsioonide, elukohast sõltumata. Eestis on mitmeid ühendusi ja organisatsioone, millega on igal noorel võimalus soovi korral liituda. Paljud neist ühendustest kuuluvad ka Noorte Keskkonnanõukokku, mis nõustab Keskkonnaministeeriumit otsuste tegemisel. Noored, kes ühtegi organisatsiooni ei kuulu, saavad oma mõtteid ja ettepanekuid samuti nõukogule esitada. Kuna noori kuulatakse ja kaasatakse üha rohkem, siis olen kindel, et iga aktiivne ja teadlik keskkonnahuviline leiab viisi, kuidas end kuuldavaks teha.
Keskonnaametnikuna, kuidas hindate Peipsi järve tervist?
Ma ei saa öelda, et Peipsi järve seisukord on halb, aga kindlasti saab see olla parem. Peipsi järve pea igasuvine probleem on sinivetikate vohamine. Sellele aitavad kaasa kõrge veetemperatuur, madal veetase ning reostamine. Lisaks põllumajandusele tekitavad reostust asustuse heitveed. Mustvee linnas on murettekitav, et ühiskanalisatsiooniga on liitunud üksnes ligi 38% elanikest. Majapidamistes, kus ühiskanalisatsioon puudub, kogutakse reovesi kogumismahutitesse. Liiga paljudel juhtudel jõuab reovesi kogumismahutist aga kraavi või jõkke. Põhjuseid võib olla mitmeid – vähene keskkonnateadlikkus, huvi puudumine või piiratud rahalised võimalused.
Mida saab kogukond teha, et Peipsi järve hoida?
Inimese võimuses ei ole ära hoida veetemperatuuri tõusu ja veetaseme muutusi, küll aga saab inimene vähendada reostust – piirata väetiste kasutamist põllumajanduses ning hoida korras reoveesüsteemid. Viimase osas leian, et vald on see, kes oma elanikke selles protsessis toetada saab.
Kirjeldage millist elukeskkonda teie soovite Mustvees näha?
Lisaks kõigele eelmainitule pean oluliseks, et Peipsi kultuur ja traditsioonid säiliks. Suur kummardus siinkohal MTÜ Peipsimaa Turism liikmetele, kes on aidanud Peipsimaa kultuuri elus hoida. Peipsi järve potentsiaali ära kasutades võiks see olla väga suur turismimagnet.
Lisaks olete ka abipolitseinik. Kuidas hindate Mustvee elukeskkonnas turvalisust?
Ohtlik siin kindlasti ei ole. Mustvee on üsna rahulik piirkond ja kogukond ühte hoidev. See aga ei tähenda, et paremuse poole liikuma ei peaks. Minu lühikese abipolitseiniku staaži juures on ette tulnud, et Politsei teekond abivajajani on raskendatud, kuna tee, mis abivajajani viib, on niivõrd kehvas seisus. Valla suuremate teede kõrval on ülioluline, et heasse seisukorda saaksid ka väikesed, üldsusele märkamata jäänud teed. See tundub ehk väike asi, kuid võib maksta elu, sest kui sinna mudasse jääb kinni politseiauto, jääb sinna ka kiirabi ja ehk ka päästeamet.
Lisaks tänavavalgustus, “Kodud tuleohutuks” projekt, sotsiaalkodud ja tervisteenused on need märksõnad, mis elukeskkonna turvalisusega seoses kohe meelde tulevad.
Mida on Mustvee vallas tehtud, et tagada turvaline keskkond, millised muudatused on plaanis?
Ma ei ole kursus sellega, mis siin piirkonnas viimastel aastatel turvalisuse tagamiseks on tehtud. Küll aga tean ma valimisliidu Mustvee vald 2035 eesmärke. Me tahame toetada turvalisusega tegelevaid vabatahtlikke, sõlmida vabatahtlike päästjatega koostöölepingu, teha keskkonnaalast teavitus –ja ennetustööd (suur protsent valmimisliidu nimekirjas olevatest inimestest on tihedalt seotud keskkonna valdkonnaga), korrastada valla supluskohad ja mänguväljakud ning kohendada ühistransport inimeste vajadusest lähtuvalt.
Milliseid puudujääke näete tänases terviseedenduse tegevuses?
Mustvee valla vaba aja veetmise võimalused on piiratud, näiteks on puudu tervise- ja matkaradadest, kaasajastamata on vallas asuvad spordi- ja jõusaalid. Arvestades vananevat rahvastikku, tuleks juurde luua sotsiaalkodusid. Minule teadaolevalt puuduvad Mustvee linnas sotsiaalkodud sootuks. Avinurmes, mis on Mustvee valla üheks keskuseks, ei ole siiani perearsti. Kuigi perearstide nappus on üleriigiline probleem ning see ei sõltu pelgalt valla tegevusest, tuleks selle probleemiga edasi tegeleda.
Millised võimalused on kogukonnale, kui ka külalistele matka- ja terviseradade kasutamiseks?
Peamised matkarajad asuvad Kääpa maastikukaitsealal ning Saarjärve looduspargis. Valgustatud terviserajad meil puuduvad.
Milliseid muutusi näed järgneva nelja aasta jooksul terviseedenduse tegevustes ja taristute rajamises?
Meil on plaanis renoveerida Mustvee valla spordihooned ning rajada valla erinevatesse piirkondadesse juurde mänguväljakuid ja välijõusaale, et inimestel oleks värskes õhus vaba aja veetmiseks rohkem võimalusi. Samuti soovime renoveerida Avinurme staadioni ning arendada kergliiklusteid.
Kuidas näete Mustvee valda aastaks 2035?
Aastaks 2035 võiksid Mustvee vald ja Mustvee linn olla Peipsimaa keskuseks. Siin on turvaline ja hea elada, haridussüsteem on kaasajastatud, et meie lapsed saaksid tugeva hariduse. Inimesed Mustvee vallas on ettevõtlikud, avatud, koostööle suunatud ja keskkonda hoidvad. Meid ümbritseb hea elukeskkond.