Esmaspäeval 22. novembril toimub järjekordne Mustvee Vallavolikogu istung. Päevakorras on volikogu komisjonide ja nende juhtide valimine, vallavanema valimine, vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja muu, mis kuulub uue koosseisu esmaste tegevuste juurde. Olemasolev info ja senine tegevus tekitavad aga õigustatud küsimusi, mida siinkohal ka välja toome.
Volikogu peab oma tegevuses lähtuma Eesti Vabariigi seadustest, valla põhimäärusest ja heast tavast. Lisaks on valijatele lubatud asjatundlikku ja läbipaistvat juhtimist. Kuidas see kõik tegevuses kajastub?
Kuidas valitakse vallavanem ja kujuneb vallavalitsuse koosseis?
See, et samal istungil valitakse vallavanem ja kinnitatakse valitsus, ei ole hea tava, sest vallavanemal tekib volitus valitsust moodustama hakata pärast tema vallavanemaks kinnitamist.
Plaanitud tegevus viitab seega pigem tagatubades tehtud otsustele, mis ei ole läbipaistva juhtimise juures kuidagi sobilik. Ehk siis püütakse ühepoolsete eelistustega panna paika nii vallavanem kui ka vallavalitsuse liikmed ning plaan surutakse lihtsalt häälteenamusega läbi.
Volikogu teistel liikmetel pole eelnevat võimalust hinnata, kas määratud inimesed on kohale sobivad. Tekib ka küsimus, mis peaks saama juhul, kui vallavanemaks valitakse siiski teine kandidaat, kellel tekib õigus vallavalitsuse koosseisuks oma ettepanekuid teha.
Volikogu ei saa panna paika vallavanema meeskonda ja nii on etteruttamine kohatu.
Mis roll on volikogu komisjonidel?
Volikogu juurde kuuluvad valdkondlikud komisjonid, mille peamine ülesanne on volikogus arutlusele tulevate teemade eelnev ettevalmistamine, hindamine ja ekspertteadmistele tuginevate soovituste andmine. Mõni teema võib vajada ka mitmes valdkonnakomisjonis arutamist.
Näiteks ei pea iga volikogu liige suutma hinnata sadamaehituse projekti mõjusid või eelarve põhjendatust. Sellega tegelevad komisjonid, mis koosnevad eeldatavasti valdkonda paremini tundvatest inimestest ja millel on ka õigus kaasata väliseid eksperte (nt keskkonnaeksperte).
Volikogu istungile peaks seega jõudma juba kaalutletud teemad ja vastused võimalikele küsimustele. Töö peaks olema nii professionaalne, et volikogus saab teha otsuse pikemalt aega raiskamata. Kui tuleb välja, et teemaga pole piisavalt tegeletud või ilmneb uusi asjaolusid, läheb teema komisjonidesse tagasi ja volikogu istungi aega selleks ei raisata. Kui volikogu ei usalda oma komisjonide hinnanguid ja neid kuulda ei võta, pole komisjonil mingit mõtet. Kahjuks on eelmise volikogu koosseisu ajast selliseid näiteid võtta ja meie soov on, et edaspidi saavad komisjonid oma rolli paremini täita.
Mustvee Vallavolikogu alalised komisjonid on:
- Arengu- ja eelarvekomisjon;
- Haridus- ja noorsootöökomisjon;
- Kultuuri- ja spordikomisjon;
- Majanduskomisjon;
- Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon;
- Revisjonikomisjon.
Kuidas kujunevad komisjonide koosseisud?
Volikogu võib moodustada alatisi ja ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast üheaegselt salajasel hääletusel. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjonide liikmed (kelleks võivad olla ka volikoguvälised isikud, eelistatult valdkonnas pädevad) kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valimisliitude eelnevalt esitatud ettepanekuid.
Mustvee valla põhimääruse kohaselt arvestatakse komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.
Kuigi komisjonide loomise juures ongi koalitsioonil kohati rohkem sõnaõigust, siis hea tava järgi antakse revisjonikomisjoni loomisel ja koosseisu moodustamisel suurem õigus opositsioonile. Revisjonikomisjonil on kontrollifunktsioon, mis peaks tagama läbipaistva juhtimise ja ühiste ressursside õiguspäraste kasutamise. Kui koalitsioon kavatseb käituda igati korrektselt, järgida seaduseid ja lähtuda tegevuses avalikust huvist, ei peaks olema kuidagi oluline, et antud komisjon on poliitiliste vastaste juhtida – õige hõlma ei saa ju hakata.
Revisjonikomisjon peaks olema vähemalt kolmeliikmeline, kuid Mustvee vallas on seni olnud viieliikmeline. Seega oleks hea tava kohaselt valimisliidu katta esimehe ja kahe liikme kohad. Kaks kohta jääks koalitsioonile.
Mis seis on hetkel komisjonide moodustamisega?
Koalitsioon (EKRE, Keskerakond, Isamaa) on teinud valimisliidule Meie Vald 2035 ettepaneku määrata volikogu komisjonidesse oma esindajad. Planeeritud kaheksaliikmelises komisjonis oleks valimisliidu katta kolm kohta – neist üks vastavalt hääletustulemustele esimees või aseesimees.
Komisjonidesse esindajate leidmiseks käivitasimegi valimisliidus laiapõhjalise arutelu ja kindlasti saavad meile lubatud kohad täidetud väärikate ja asjatundlike inimestega. Meie 42 liiget omavad laialdasi kogemusi ja pädevusi ning oma teadmiste ja oskuste rakendamine koduvalla hüvanguks on kõigile neile loomuomane. Konkreetsed nimed esitame koalitsioonile esmaspäeval ja oma valijatele saame lubada, et vähemuses olemise kompenseerib valitute kompetents.
Kuigi kogu tehtud ettepanek näib igati mõistlik, leiame, et koheselt oleks võinud edasi anda ka revisjonikomisjoni puudutava info. Loodame küll, et siinkohal jätkub headest tavadest kinnipidamine ning valimisliidu kanda jääb revisjonikomisjoni moodustamine.
Et lõpetada positiivse noodiga, soovime volikokku viia plaani moodustada täiendav alaline komisjon külaelu küsimuste arutamiseks. Näeme, et see aitaks paremini kaasata erinevaid piirkondi ja vahetada infot kogukondadega. Loodame, et koalitsioon näitab siinkohal üles koostöösoovi ja jätab ka selle komisjoni koordineerimise valimisliidule.